esmaspäev, 13. jaanuar 2014

Köömes - Kööga (2012)

Oli vist telekanal "Seitse" kust jäi silma video Superluks, edasi kuulsin raadiointekat ja siis nägin lives bändi Köömes.
Ei tea miks aga miskipärast on nimetatud ja seostatud antud bändi pungiga. Ehk oma lihtsuses ja siiruses mingil määral tõesti aga seda mitte klassikalises tähenduses. Tegu paistab olevat oma tee leidnud ja toimetulevate ontlike inimestega, pigem nimetaks seda kogupere rockiks. On emadele lilla mantel ja tsikli taga iste, pisiperele kokkusaamine Tomi juures ja issidele õlu mida vahepeal saab nii manustet, et tõmbab kohe pikali ära, aga ka lapsik ootus kohtuda iidoliga ja tsikkel millega paarutada.
Muusikaliselt lihtne, samas mitmetasandiline, leidub sellist kiiremat umpaumpa stiilis rocki, 70 stiilis funkilik laul Anne Veskist ja huvitate meloodiatega Keegi tegi nalja ja Kiiresti pikali. Tekstiliselt pole piinlik, samas puudub "vau" effekt, kujundus tagasihoidlik, tehtud aga läbimõeldud ja täitsa ok.
Kokkuvõteks koolipoisi kolm, bänd peaksi olema loodud endiste ülikoolikaaslaste põhjal.

3/5


















Ja meeldib, et on bände kes teevad seda ajaviiteks, endale ja teistele rõõmuks!

esmaspäev, 6. jaanuar 2014

Mare Sabolotny - Peaaegu inimene

M. Sabolonty sulest teine romaan, esimene ilmus teisest viis aastat varem, 2006 ja pälvis kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel koguni teise koha.
Kirjanik ise siiani noor ja "Peaaegu inimene" räägib teismelise tüdruku elust, mis pole kiita, veinimaias töötu ema, uttu tõmmanud isa, kiuslikud klassikaaslased, pidev pinge jms. Ehk selline läbilõige mitte just kõige positiivsemast ja tänapäeva elule siinmail omasest. Samas ei puudu armastus, sõprus ja lootus parema homse järele. Ja noorele omased valikud, mis on halb, mis on hea? Paljud vanemaealised sellele väga ei mõtle.
Kui romaani esimene pool tundus täitsa hea siis lõpupool kisub ehk liiga seebiooperlikuks ära. Kuigi, ehk oligi taotluslik ja noorsoole kellele suunatud võib mõjuda selline põnevus kaasahaaravamalt.
Autorile igaljuhul kerget sulge!
3.8 / 5




NB:  Tunnetus millega kirjanik teksti edasi annab mõjub siiralt.

teisipäev, 12. juuni 2012

Exit - Ma tulen sellest välja (2012)

Mingi 2000ndate alguse Kilingi-Nõmme, ilmselt rahvaarvu kohta kõige tihedam asustus punkide poolest. Juuakse bussikas õltsi ja tehakse bändi Exit. 2010 puhutakse lugudele elu sisse ja ilmub esimene album "Vanad võlad". Selline info ühest pungifoorumist.
2012 suvi tuleb välja teine täispikk "Ma tulen sellest välja", tasuta downloadina nagu esimenegi.
"Ma tulen sellest välja" kõlab ehedalt, nagu punk peab! Muusikaline pool püsib üldiselt kiiremas punk-rockis vahele sekka rahulikum reggae. Tekstiliselt saavad valitsejad võtta nii riigi kui kohalikul tasandil, pungile kohaselt ka mendid. Punk ei tähenda aga, et ei saa laulda sõprusest ja asjadest mis armsad on.  "Pea vastu" minu jaoks albumi parim pala.

...ära lahtu, ära lahtu, ära lahtu hea õlu,ennem kuni olen joonud su ära.
ära kustu, ära kustu, ära kustu mahe tubakas,
ennem kui olen ma tõmmand paar kõhvi.

pea vastu, pea vastu, pea vastu kallis sõber,
pea vastu, pea vastu, pea vastu ise ka.

...ära kustu eluküünal, ära kustu eluküünal,
ennem kui lõpuni ma pole käind oma teed.

hakka vastu, hakka vastu, hakka vastu hea sõber,
kui kunagi keegi haiget sul teeb.
ära lasku, ära lasku, ära madalamaks lasku,
kui muru mitte kunagi!


5/5

PS: Tänud downloadi eest ja link ka teistele:



teisipäev, 10. aprill 2012

Raimond Kaugver - Meie pole süüdi

Kaugver on hea ja kindlasti kodumaise romaanikirjanduse üks tähti, eriti mis puudutab varasemat aega.
Romaanis "Meie plole süüdi" käib kirjanik 70ndate ja 80ndate Nõukogude Eesti keskmiselt edukama inimese teed, koos oma rõõmude ja argipäevasusega. Olgu rõõmuks välismaine jupp korteris, mis saadud tänu tutvusele või siis argiseks askelduseks Žiguli luxiga väljasõit pealinnast.
Põhijooneks aga siiski tollase inimese "moraal" ja "edukus" ja siis selle ränk hind aga süüdi on keegi teine. Möödunud aastaid 30 ja rohkem seal kirjeldatust, autoostuks luba pole vaja ja korteri saab samuti, kui saab laenu. Küll pole kadunud inimeste janu edukuse üle, mis väljendub olekus olla teistest paremal järjel, samamoodi kõlbab ka suhtevälist keppi teha ja õhtust napsi võtta.
Lugemissoovitus nostalgia mõttes keskeas generatsioonile ja kasvatulikus võtmes lastevanematele.
4/5

PS: Raamatupõhjal on Eesti Telefilm 1986 a. teinud filmi "Õnnelind flamingo"
Klipp filmist

esmaspäev, 12. detsember 2011

Nikolai Gogol - Surnud hinged

19. sajandi keskpaiku ilmunud romaan (mida autor nimetab poeemiks) "Surnud hinged" oli oma aja kohta revolutsiooniline teos, millega ukraina päritolu mõisniku poeg kirjutas end maailmakirjandusse. Ilmumisajal tekitas see vene rahvas ehmatust ja tsensuur käis kordi üle, enne kui trükki sai.
Romaani kandev tegelane Tšitšikov seikleb ühes N linnas ja selle ümber. Peategelaseks olev elu näinud soliidne hakkaja härrasmees kohtab enda ümber erinevaid natuure ja paiku. Võiks lausa öelda, et Gogol jaotab inimesed teatud omaduste järgi rühmadesse, olgu selleks siis kirvenägu või siiras loll ja olenemata ajast, mis on möödunud, leiab raamatus kirjeldatud inimtüüpe tänapäevalgi hõlpsasti enda ümber.


Sobib lugemiseks ajaloo huvilisele, kuna olustiku ja inimeste kirjeldus detailne ja värvikas, sama detailsus võib segada lugemisel inimesi keda huvitab pidev tegevuse kulg, kuigi just need kirjeldused on need mis annavad edasi mõtet ja sisu, ka ridade vahel.
Aga väljatootud ajaloohuvi ei tähenda, et seda ei võiks lugeda teised. Vastupidi, omamoodi boonuseks ka lõbusus millega kirjutatud, muiata saab.

Kahju et Gogol varakult teiselepoole pöördus, kuna kavandatud oli teos triloogiana, siiski ei maksaks sellest väga häirda lasta, sest mõjub esimenegi kolmandik terviku ja täiusena.
5/5

esmaspäev, 28. november 2011

Vennaskond - Anarhia agentuur


Uudis Vennaskonna uuest albumist tekitas esiteks hea tunde, teiseks ärevuse, mis tuleb? Lugude listi nähes valdas segadus, millega tegu, kuut lugu Anarchi esituses kuulnud, olgugi et ainult kolmele lüürika andnud Wiljar. Pluss veel John Stuart Milli esitletud "Steriilne särk, revolverkülmad prillid" austusavaldus Siiale. Siinkohal tuleb nentida, et Vainola oskab Siiga viisistada. Kõlab hästi, Vennaskondlikult kõlavad ka Leppnurme poolt viisistatud Schmidti tekstid, esile tõstaks "Aeliita", samas Ryytle tekstile Externatsionaal jääb Anarchi versioonile alla.


"Ma lahkun hüvastijätmata" kõlab tekstiliselt varasema loomingu järgi (mida ta on), heliliselt ehk mitte nii. Samas vastupidi on lugudega, kus Trubetsky uued tekstid, helipilt nagu Vennaskond varem aga teksid tunduvad kohati veidrad.
"Toompealt üles, peas on karvik,
Ei vii lips või saapanöör"
või
"Kuigi vaikib vaist,
Andke pentsu raisk!"
või siis
"Absull-Batsill, oi, meil on jõulud!
Ööjõuluuunikumiks saan"

Aga see selleks, tsikli asemele tulnud auto, millel tahaks gaasi põhja suruda ja musta lipuga lehvitamise asemel on tõhusam sõita soomustransportööriga.

Väga positiivse mulje jätab ballaadilik "Suwetaevasse tõusnud on kuu."

Mitte nii positiivselt ei suhtu neisse nö. täiteks pandud lugudesse. Miks üldse peab olema plaat 20 looga? Kui 20 asemel oleks olnud 10-14 oleks plaat parem! Kui "Kosmosesügise" live põhjendatud hea kvaliteedi, sügisese ilmumisaja, kui tagasivaatega hiilgeaega, siis keldrisoundilisele Räwälä hümnile õigustust ei leia.
Ehk tundus ülevaade mitte kõige kiitvamas toonis, siiski olgu öeldud, et plaat meeldib. Austust avaldaks kujundusele, ilus!

Vennaskond elab!
4/5

Blitzkrieg Bop - "Let's Go" / "9 Till 5" / "Bugger Off" /

On aasta 1977 kui Põhja-Inglismaal kamp noorukeid moodustab bändi millele võetakse nimeks Ramonesi loo järgi Blitzkrieg Bop, kui bändi laulud poleks inglise keelsed võiks arvata, et tegu mingi 80-ndate Eesti punkbändiga, helikeel sarnane küll. Kuigi bändi inglise pungiskenes kuigivõrd ilmselt teatakse ja nende esimene kolme looga singel on kollektsioneerijate seas hinnatud kaup, pole nad end erksate tähtedega pungilukku kirjutanud.
Juuni ja endiselt 1977, Mortonsound annab välja kolme looga singli.  "Let's Go" /  "9 Till 5" /  "Bugger Off" /

Let's Go
kunagi Johnn Phillipsi poolt kirjutatud ja Scott McKenzie poolt lauldud San Fransisco on tüüpidel meeles.
Kuigi loo autoriteks märgitud Blitzkriegi tüübid eesotsas Blank Frankiga, siis read: "Are you going to San Francisco, You can wear some flowers in your hair" ütlevad oma, ka sarnasus meloodias. Kas omalaadne paroodia või pungilik irve jääb kuulaja otsustada.





9 Till 5
räägib selgelt keelt, et tegu pungiga, vihasem rütm, kitarr ja vokaal räägivad enda eest, ehe punklüürika takkaotsa. Iseasi kas tüübid tooaeg defineerisid seda pungina.

Bugger Off
nagu eelmises loos antakse sama tempokalt edasi ja read:
"You think that I’m a bloody fool
You laugh at me you think it’s cool"
kõlab nagu Freddy mingil ajal?

Igatahes lahe avastus ja kuulamine, pungisõbrale kohustuslik!
4/5


Kuulamiseks lugu 9 till 5